Jaan Kaplinski kirjutab tänases Eesti Päevalehes ( http://www.epl.ee/artikkel_311442.html ) maksude teemast. Kuna ta esitab hulgaliselt väärarusaamu faktide pähe, siis võtan vaevaks tema "fakte" ümber lükata siinkohal.

Esimesena on talle hambusse jäänud tulumaks. Reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip olevat arvanud hiljuti toimunud Kaubandus-Tööstuskoja poolt korraldatud Ärihommikusöögil, et tulumaksu võiks langetada temameelest kasvõi 18% peale. Jaan Kaplinski väidab, et igasugune maksuprotsendi alandamine vähendab maksulaekumisi riigieelarvesse. Kahjuks ta siinkohal eksib - nii Eesti, kuid näiteks viimane mida kuulsin, Egiptuse kogemus näitab, et see ei ole nii. Kaplinski toob madala maksu näitena Paraguaid (kus iganes see riik siis asuks), kus polevat üldse tulumaksu - selge ju, et kui maksumäär on 0% siis tõesti ei laeku ka midagi riigieelarvesse. Samas niikaua kuni maksumäär on olemas maksud ka laekuvad - maksumäära langetamine on siiani kaasa toonud Eestis maksude laekumise suurenemise s.t. riik saab rohkem raha. Põhjusi on siin mitmeid, kuid peamine on see, et üha vähemtasuvaks muutub ümbrikupalkade maksmise mõtekus jne. sest oma tegevuse varjamisest odavam on ausalt maksud ära maksta.


Eraldi teema on ettevõtte tulumaks. Hetkel on see Eestis 0%, maksustatakse vaid dividende. 0% kehtestamine tõesti kunagi vähendas selle maksuliigi laekumist, kuid andis kaasa palju muud positiivset - ettevõtteid ei pea oma kasumit enam varjama. Olles õppinud viimase aasta jooksul raamatupidamist ning tutvunud selle "kunstiliigi" erinevate võimalustega võin kinnitada, et see palju firmal niiöelda joone alla jääb on suures osas firmajuhi / raamatupidaja otsustada - eksisteerib hulgaliselt seaduslikke võimalusi firma kasumi vähendamiseks nagu ka suurendamiseks. Eelkõige saab muuta varade kuludesse kandmise perioodi, kuid arvatavasti on ka muid võimalusi. Kuna praegu on meil tulumaks 0%, siis selliste modifikatsioonide tegemine pole vajalik.

Seega väide, et parempoolsed loovad vaesust on vale. Veelgi lükkab selle ümber asjaolu, et kui pidada vaeseks väikse palga saajaid, siis suurelt osalt oma palgalt ei maksa nad üldse makse tänu tulumaksuvabale miinimumile. Viimane asjaolu on minu arvates ebaõiglane s.t. leian isiklikult, et tulumaksu tuleks rakendada juba alates esimesest tulukroonist kõigile võrdselt.

Tuleb siiski tunnistada, et mõningate argumentidega ma ka nõustun. Nõustun sellega, et teadustegevus on vajalik. Samas ei saa ma nõustuda sellega, et vaid suurem rahaeraldamine probleemid lahendab: kindlasti mitte.

Nõustun ka seisukohaga, et jätkusuutliku arengu eelduseks on patentide taotlemine ja ideede parem kaitse. Kas rohkem raha aitab, pole kindel. Mingeid uusi riiklike fonde olgu nende nimeks teadusfond või mis iganes muu aga ei toeta, sest kahjuks kipuvad sellised asjad meil Eestis lõpuks täitma ikka mingi kindla seltskonna ja selle fondi haldusega tegelevate isikute taskuid.

Nõustun ettepanekuga vabastada ettevõtete toetused haridusasutustele erisoodustusmaksust (mida Jaan Kaplinski ekslikult nimetab vaid tulumaksuks). Samas ei saa ma aru tema käibemaksu ideest (kehtestada haridusasutuste teenustele 5% käibemaks), sest neid teadustegevusi ostavad siiski sisse suurfirmad, kes on ka käibemaksukohuslased s.t. nad saavad sisendkäibemaksu tagasi olgu see siis 0%, 5% või 18%. Seega ei annaks see mingit efekti juurde.

Selle osaga, kus ta kirjutab avalikust sektorist ja e-riigist võib põhimõtteliselt nõustuda.

Muulaste tööprobleeme ei oska mina kommenteerida...

Ei saa nõstuda Kaplinski väitega nagu madalad maksud viiks meid Paraguai tasemele... Madal tulumaks soosib inimeste ettevõtlikust ning motiveerib neid rohkem teenima (ka ametlikult). Siiani on see ju ka toiminud, sest iga kord kui maksumäära on langetatud on üksikisiku tulumaksu laekumine kokkuvõttes suurenenud.

Leian, et Kaplinski Euroopa Liidu fondidest raha küsimise võrdlus kerjamisega on kohatu. Tee silmad lahti mees - kui kellelgi on hea idee või leiab rahuldamata vajaduse (olgu siis korraliku tee või mõne muu probleemi lahendamine) siis täna ongi õige käitumine asuda otsima ja küsima raha selle elluviimiseks. Seda siis nii selleks loodud Europpa Liidu fondidest kui ka mujalt. On õigem, et tuleb küsida raha ja põhjendada eelnevalt mida sellega teha tahakse (projekti kujul), kui et (riik või keegi teine) annab raha ja sunib seda kulutama mingiks otstarbeks (mis ei pruugi kohalike arvates üldse prioriteet olla).

Lõpuks olgu öeldud, et Kaplinski võrdlus, et meie maksusüsteem on kui striptiis (mida napim, seda parem) on samuti mittekohane.