Olen parasjagu kirjutamas aines Hariduspoliitika kodutööd, mille teemaks võtsin "Õpilasesindus kui üldhariduskooli oluline osa". Töö sisu peab olema mingi probleemi lahkamine ja lahendust välja pakkumine ning mahuks 10-15 lehekülge.
Töö üldist struktuuri ja teemasid läbi mõeldes mõtisklesin ka Eesti Õpilasomavalitsuste Liidule, kus kunagi tegev olin ja sellele mis seal peaks muutuma, et see organisatsioon ükskord efektiivselt ja tegusaks muutuks. Jõudsin oma mõtiskluses aga järeldusele, et see on võimatu... Miks?


Vastus peitub inimestes ja selle organisatsiooni ajaloos. See organisatsioon saaks muutuda siis kui see saaks alustada niiöelda puhtalt lehelt... Siiani on see aga olnud võimatu, kuna osad kunagised "läbikukkunud" juhatuse liikmed hoiavad siiani sellest organisatsioonist kinni ja seda kõvasti...
Kunagi (26.01.2003) ütles tollane Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu juhatuse esimees Mikk Tamme peale sel päeval toiminud sündmusi mulle Messengeri vahendusel: "Kas ma võin küsida, et millised on Sinu edasised plaanid? et kas hakkad iga hinna ees EÕOList kinni hoidma? Lähed ja teed midagi, mida mina ei saaks ka kõige parema tahtmise juures teha - asud tööle ja teenid korralikku pappi? teed teist liitu?"
See päev, nüüd juba üle kahe aasta tagasi, oli päev mil mina lahkusin sellest organisatsioonist suure tüli ja vastakate tulevikunägemuste tulemusena.

Tagant järgi võib öelda, et mina liikusin edasi ja tema on siiani tihedalt seotud selle organisatsiooniga tehes seal raamatupidamist. Ju ta siis ei saanudki muud teha nagu ta ka tol päeval ütles.

Miks aga jõudsin arusaamani, et Eesti Õpilasomavalitsuste Liidust ei saagi saada normaalset (järjepidevat ja korralikult ning korrektselt toimivat) organisatsiooni?

Sest Eesti Õpilasomavalitsuste Liidus puudub ajalooliselt selline periood. Kohe esimese tegevuse järel muutus see liit omavaheliseks madistamise kohaks. Vähemalt finantsid olid korras kuni tegutseti Omanäolise Kooli Arenduskeskuse projektina. Pärast seda pole ka seda osa suudetud korras hoida. Algusest peale on selles organisatsioonis tegutsevad noored mänginud poliitilise mänge saades arvatavasti eeskuju "suurest poliitikast" ning korduvalt on niiöelda nuga üksteisele selga löödud ning võim vahetunud või pool-vägisi üle võetud. EÕOLis on tehtud kõike: alates varastamisest, projektidest Euroopa Liidu teemadel (tegelikult väljasõitudega joomingud) kuni ok, peab tunnistama vahest ka sisulisi asju. Kõik see on andnud aga taustfooni - ükskõik milliseks tegevuseks võib leida õigustusi ajaloost, et näe siis tehti ka nii. Samas ei olda arvatavasti analüüsitud minevikku selle kohapealt, et mis siis tegelikult valesti on tehtud ehk mida ei tohiks enam korrata. Teine negatiivne külg on see, et need kunagised jamade kokku keerajad on endiselt seotud organisatsiooniga ja niiöelda õpetavad nüüd nooremaid kuidas tuleks seda organisatsiooni juhtida, omamata ise tegelikuses reaalset positiivset juhtimise kogemust. Seega jätkub sama jama edasi...

Eraldi probleemiks on see, et õpilased ei tea oma õigusi ja seetõttu vaatavad nendele niiöelda vanakestele alt üles ja teevad paljuski mis kästakse (ette öeldakse). Samas nagu enne juba kirjutasin on need samad vanakesed ise asju samuti valesti või halvasti teinud ega oska reaalselt õpetada ka midagi paremat kui see mida nad ise kokku keerasid.

Minu kunagise lahkumise põhjuseks oli soov tuua rohkem demokraatiat ja läbipaistvust organisatsioon, mis aga ei leidnud toetust. Siinkohal oleks tõese ajaloopildi edasiandmise huvides õige tunnistada, et olin tol ajal samuti äkilisem ning soovisin muutusi kohe, ka ei pruukinud minu väljendusviis just kõige parem olla - pole kunagi pooldanud ega ka ise kasutanud/vallanud poliitikutele omapärast keerutamise tehnikaid.

Eelolevatel ajaloolistel põhjustel tundub mulle täna, et on aeg tunnistada: See organisatsioon on ebaõnnestunud.

Samas ega palju parem pole ka omaarust vene õppekeelega õpilasi esindav organisatsioon Avatud Vabariik, kus selle algusest peale on olnud üks juhatuse esimees, Jevgeni Krištafovitš.

Unistavalt jään küsima: Millal sünnib demokraatliku ülesehituse ja põhimõtetega õpilasi sisuliselt esindav organisatsioon? Ja mida selleks teha tuleks?