EASEAS toetused, nagu muu riigiabi, on nagu valuvaigisti minu jaoks. See teeb mõneks ajaks kõik tuimaks ja on ok olla endiselt, kuid fookus on kadunud...

Kus peab olema ettevõtja fookus ja tähelepanu?

Kust leida üks klient ja siis järgmine klient ja siis järgmine....

Kui see ei õnnestu, siis mõelda võimalikult kiirelt välja, millised muudatused on vaja teha, et müüa. Igasugune toetus aga tekitab fookuse kuidas täita taotlusi nii, et need toetajale meeldiks... või veel hullem kuidas korraldada kogu oma tegevus ümber nii, et see toetajale meeldiks (ja krt selle kliendiga ega tema ju ei maksa enam). Peasi, et toetajale sobib ja ta raha üle kannab.

Minu arvates oli vale MTÜde toetamine (nägin seda ajal, kui neid ise aktiivne olin) ja veelgi hullem ja väär on ettevõtete toetamine. Ka võib siinkohal kasutada püksi pissimise analoogiat... algul on väga soe, kuid siis hakkab krt külm. Ehk ettevõte, kes saab toetusi, tunneb end alguses väga hästi ja mugavalt, kuid kui toetused lõppevad on toetusi mittesaanud konkurendid oma leidlikusega leidnud turu ja suudavad sellest elatuda.

Parim mõte, mis mulle meenub ühest AS Regio juhatuse esimehe Teet Jagomägi esinemisest, on tema ütlus: Meil (Regiol) vedas - me ei võitnud algusaegadel ühtegi riigihanget ning ei saanud riigi poolt toetusi. Seega pidid nad ise välja mõtlema, mida turg on valmis ostma ja selle välja arendama. Täna saavad nad suurepäraselt ilma riigiabita hakkama, samas kui varem riigihangetele keskendunud ettevõtted imevad sõrmi, sest riik kulutab täna vähem. Pole neil ei sissetulekut ega õigeid kliente, sest omatooted jäid välja arendamata.

Mõtted on ajendatud äripartnerite soovist taotleda EAS toetusi. Olen pessimistlik kuigi nemad olid vägagi erutatud sellest mõttest.