Peeter Pärteli Päevik

Tahad olla Eesti patrioot - maksa krediitkaardiga! (07.11.2008)

Teema: Üldine

Krediitkaardid Iga kord kui maksan krediitkaardiga tekitan juurde uut raha - raha, mida enne minu makset polnud olemas.

Majanduslanguse olukorras, kus me praegu oleme, saab meist igaüks muuta olukorda paremaks aidates süsteemi lisada uut raha - lihtsam viis selleks on tasuda oma igapäeva ostude eest krediitkaardiga.

Kuidas see siis toimib?

Niipalju kui mina olen süsteemist aru saanud, siis kui mina tasun poes panga krediitkaardiga, siis kaupmees saab paari päeva jooksul minu makstud raha enda kontole, kuid mina ju veel pole maksnud. Samuti ei pea pangal seda raha olemas olemas, sest mina olen ju lubanud krediitkaarti võttes lepingule allkirja andes, et maksan kunagi selle raha tagasi. Seega mida hiljem ma tasun oma krediitkaardi võla, seda kauem on süsteemis täiesti uus raha, mida kunagi varem olemas ei olnud.

Mida rohkem raha on süsteemis, seda rohkem on seda ka pangakontodel ning seda rohkem saavad pangad välja laenata raha ehk seda rohkem on nii ettevõtete kui ka eraisikute jaoks võimalik anda krediiti ehk uut laenu. See omakorda toob kaasa majanduskasvu.

Kui nüüd inimesed enam laenu ei võta ja kasutavad vähem krediitkaarte või jätavad võlad õigeaegselt tagasi tasumata, siis juhtub vastupidine ehk järjest vähem raha on süsteemis. Seda vähem on võimalik pankadel anda välja laene ning seda vähem on võimalik inimestel ja ettevõtetel omakorda teha kulutusi, mis omakorda vähendab süsteemis raha hulka jne jne.

Seega kui Sul on krediitkaart, siis kasuta seda. Kui Sul ei ole veel krediitkaarti, siis võta see endale pangast ning kasuta seda.

Käesolev postitus on kirjutatud Robert Kiyosaki 3-päevase koolituse "How to predict the Future?" kuuldu põhjal.

Comments

rene kirjutas:

pigem on nii, et mida rohkem inimesed laenavad ja krediitkaardiga maksavad, seda rohkem tekitavad nad raha, aga samas ka võlgasid. üleüldse mida rohkem on ringluses raha, seda rohkem on ka võlgasid sest kogu raha tuleb in the first place pangast (keskpangast ntx) ja pank laenab raha alati välja protsendiga/intressiga.
niisiis, mida rohkem inimesed laenavad (sinna alla läheb ka krediitkaardi kasutamine) seda hullemaks nad olukorda muudavad...vähemalt pikemas perspektiivis.

ei ole vaja endale kokku osta asju, mida sul pole vaja ja mille eest sul pole raha et ise maksta.

07.11.2008 12:30:58

Peeter kirjutas:

Rene, nagu sa just kirjutasid, siis RAHA = VÕLG. Kui pole enam võlgu, siis lakkab ka raha eksisteerimast.

Seega, mida rohkem inimesed laenavad, seda paremaks nad olukorda muudavad pikemas perpektiivis (Suures pildis).

07.11.2008 13:51:55

finantsmaailmast kirjutas:

Peeter,
siin kasuta pisut teadmisi raamatupidamisest. Robert on ju rääkinud, et raamatupidamine peab olema selge!

Krediitkaartidega nüüd küll uut raha ei looda. Asja tuleb vaadata natuke suuremalt..
Sina oled pangale võlgu. Pank maksab omadest vahenditest müüjale raha ära. Kui nüüd näiteks pangal ei ole raha, et maksta - peab ta selle kusagilt saama. Saab selle näiteks sinu sõbralt, kes hoiustab raha deposiidis.

07.11.2008 16:22:17

Peeter kirjutas:

finantsmaailmast, ka mina arvasin et on nii kuni õppisin Kiyosakiga tema 3-päevasel koolitusel misasi on Mandrake mehhanism ja mis on Fractional Reserve banking.
Lühidalt sain teada, et pangal ei pea seda raha olemas olema... ta ei pea mingeid oma vahendeid selleks kasutama...
Nüüd kus ma sellest natukenegi aru saan mõistan ka miks pank heameelega jagab krediitkaarte... sest klassikalise krediitkaardi pealt nad ei teeni minult intresse - tasun kaardiga kogu kuu ja maksan alles järgmise kuu 20ndal. Aga kuna see raha tekib alles siis kui mina kasutan kaarti, siis ei lähe ka neile selle raha loomine kontodele midagi maksma...

Keeruline teema - võttis mul mitmeid päevi, et mõistma hakata... seega ei jõua kuidagi seda siin lühidalt muudmoodi kokku võtta. Pead ise otsima allikaid ja lugema / õppima...

08.11.2008 00:30:37

finantsmaailmast kirjutas:

Peeter, vaata, Eesti pangandus ja USA oma on väga erinevad.
Ja mis saab kui sa ei maksagi 20ndal raha ära. Jääd võlgu.. mis siis saab?

08.11.2008 18:40:20

Mikk kirjutas:

Kui nüüd aga natuke laiemalt vaadata, siis raha ei teki iseenesest. RAHA ei võrdu VÕLG. Raha on vahend erinevate väärtust omavate kaupade või teenuste vahetamise lihtsustamsieks. Ehk suures plaanis ei teki raha kunagi niisama - selleks peab olema mingid alused - midagi, mis omab väärtust.

Jah. Võib rääkida vahepeal spekulatsioonidest, kus rahal pole muud turvalisust kui mõne keskpanga lubadus aga see töötab ainult mingi maani.

Kui nüüd kõik inimesed võtaksid välja oma maksimaalse krediidilimiidiga krediitkaardi võla ja ostaksid endale mitte vajalikke asju, siis keegi peab siiski selle raha pankadesse viima, et pangad saaksid ettevõtetele, kellelt teenuseid/kaupu ostetud välja maksta nende rahad.
Võimalik, et juhul kui kõik krediidilimiidid kasutatud saaks mõjuks see väga halvasti kodu ostjatele ja ettevõtjatele, kellele reaalselt väärtust loovate tegevuste jaoks enam pankadel raha laenata pole.
Ja kui kõik kasutaksid täies mahus oma krediitkaardi limiidi ära, siis kuskilt peab neil ikkagi tekkima raha see kinni maksta.
Lihtsalt niisama ei teki raha kuna raha iseenesest on väärtusetu paberm, mida kasutatakse süsteemi lihtsustamiseks, et meil ei peaks olema päris naturalmajandust.

Pluss lihtsalt remargina - need ilusad terminid, mida kasutasid kehtivad tõenäoliselt USAs aga raha aj pangandussüsteemi tõdesid ei tasuks nii lihtsalt Eestisse üle tuua. Asjad toimivad siin usas ja Eestis teisiti.

08.11.2008 18:47:30

Peeter kirjutas:

Niipalju kui mina aru saan on kahjuks või õnneks kogu maailma valuuta lõppkokkuvõttes tagatud USA dollaritega...
Seega see mis kehtib USAs ja mida tehakse USAs mõjutab kogu ülejäänud süsteemi.

Just lõpetasin 2-päevase CASHFLOW metsas ürituse kus ca. 5 tundi arutasime raha tekke lugu tänases süsteemis... seega olen endiselt veendunud, et mis puudutab krediitkaarte kehtib ka siin.

10.11.2008 02:01:34

spikker kirjutas:

finatsmaailmast, ehk kirjutaksid siia 4 punkti mille poolest Eesti pangandus oluliselt erineb USA pangandusest - äkki erinebki oluliselt ?

27.11.2008 12:49:53

Kristjan kirjutas:

Õige jutt küll, et krediit on raha.
Toon näite:
Kujutage ette, et lähete panka ja laenate raha kodu soetamiseks. Pangal seda raha pole, aga ta lisab teie kontole paar miljonit numbrites. Lähete kannate selle paar miljonit kinnisvara müüjale üle, kelle konto asub sellessamas pangas. Pangal on nüüd kohustusliku reservi nõuded(seadusega kehtestatud). Pank peab selle raha nüüd kuskilt muretsema, näiteks 10% sellest paarist miljonist. Pank läheb laenab selle rahaturult, keskpanga poolt kehtestatud intressiga. Kust see raha sinna rahaturule jõudis ja kas selle kogus on piiratud, kas keegi teine jääb nüüd ilma? Ei jää, kui rahaturul peaks puudus tekkima, siis hakkaks ju intress kohe tõusma, aga keskpank on kehtestanud intressi, millega saab lõpmatult laenata, seega keskpank lisab sinna kohe raha kui tarvis. Kui tekib teistpidine situatsioon, et rahaturul jääb justkui raha üle ja intressid tahavad langema hakata, siis keskpank korjab üleliigse raha ära. Keskpank kontrollib raha hinda, aga mitte kogust. Rahapakkumist mõjutavad kõik turuosalised väljaarvatud keskpank. Keskpank teeb seda ainult intresside määramise kaudu, ehk kaudselt. Iga rahaühik, mis majanduses ringleb, on sinna kellegi poolt laenatud, kui pole laenu, pole ka raha. Raha on laen ja laen on raha.
eesti puhul on ainukeseks erinevuseks see, et Euroopa Keskpanga ja kommertspanga vahel on veel Eesti Pank-rahavahetuskontor. Intressid on meil ikkagi määratud Euroopa Keskpanga poolt ja rahaturul manipuleerib Euroopa Keskpank.

07.01.2009 13:04:30

Kristjan kirjutas:

Pankade võimet krediiti luua piirab ainult kapitali adekvaatsus. See on omakapitali suhe riskiga seotud varadesse. Reserve tal tarvis pole krediidi loomiseks, reservid, ehk rahabaas tekib siis kui krediit on väljastatud. Pank peab lihtsalt laenama rahaturult reservid täis. Rahaturul on pakkumine sisuliselt lõputu, saab nii palju laenata, kui reservide täitmiseks tarvis on.

Võib olla mõni mäletab veel koolis õpitud müüti nagu oleks äärmiselt tähtis mingisugune rahakordaja, sest baasraha baasil saab luua ainult selle kordse raha. Tegelikult on asi vastupidine. Reservid tekivad vastavalt sellele, kui suur on rahapakkumine. Reservid on tavaliselt väga ligilähedased nendele kohustuslikult kehtestatud reservide määrale, sest pankade jaoks tähendab lisareservide hoidmine lihtsalt lisakulutust ja nad laenavad selle välja rahaturul.
See on täiesti õige, et krediitkaardi kasutamisega luuakse kohe raha, mida süsteemis enne polnud.

07.01.2009 15:53:02

Peeter kirjutas:

Tänan kommentaari eest Kristjanit :-)
Tundub, et lõpuks on leidunud veel keegi kes saab asjast aru, võib-olla isegi paremini kui ma ise :-)

09.01.2009 01:29:22

Evelyn kirjutas:

Andke blondiinile andeks, aga kas Kristjani viimasest postitusest tuleb nii aru saada, et sel hetkel, kui mina krediitkaardiga maksan, siis pank kohe suurendab reservid sama summa ulatuses täis. Ja et pank teeb seda laenates rahaturult. Ja laenab loomulikult intressiga. Ja need intressid maksan ju ilmselt mina kinni tuleval maksepäeval. Kas sel juhul on tegemist ju minupoolse altruismiga, kui ma puhtalt raha hulga suurendamise nimel tekitan ringlusse raha, mille tekitamise ma ise kinni maksan?

26.01.2009 20:53:11

Peeter kirjutas:

Evelyn, võib ka nii vaadata ehk vastus Sinu küsimusele on JAH.
Raha tekib sellel hetkel kui Sina paned oma allkirja kassas kaardimakse kviitungile või sisestad PIN koodi ja selle tekkinud raha peamiseks tagatiseks on see, et Sina lubad selle tagasi maksta ehk lubad selle summa jagu raha oma arvele tekitada (kui see juba seal olemas ei ole).

29.01.2009 12:53:58

Kristjan kirjutas:

Reservide nõue on mingi ajavahemiku keskmine, ehk pangad väljastavad laenu kõigepealt ja muretsevad reservide pärast hijem. Kui pankadel tekivad lisareservid, siis see ei tähenda seda, et hakatakse rohkem laene väljastama. Pangad annavad ikka siis laenu, kui näevad enda jaoks soodsat tehingut ja usaldusväärset maksjat. Seega laenavad olenemata reservide suurusest, sest reservid saab sisse või välja laenata. Rahapakkumist või raha hulka turul mõjutavad seega kõik turuosalised, välja arvatud keskpank. keskpank kontrollib ainult hinda. Mõlemat, hida ja kogust ta kontrollida ei saa.

02.02.2009 15:43:16

Bfff kirjutas:

See mõttekäik on tegelikult väär. Ainus mida sa krediitkaardiga sahistades lood on võlg. Näiline ostujõud aitab kaasa vaid inflatsioonile ehk raha reaalse väärtuse kahanemisele.

06.02.2009 17:33:34

Peeter kirjutas:

Bfff, VÕLG = RAHA. Seega Sul on õigus, krediitkaardiga saab luua võlga ning sellega kaasneb ka automaatselt uue raha loomine.

09.02.2009 12:27:05

abercrombie fitch paris kirjutas:

Votre blog ont une page de contact? Je vais avoir des problèmes de positionnement, mais il, je voudrais vous tirer un e-mail. J'ai quelques recommandations pour votre blog vous pourriez être intéressé à entendre. Quoi qu'il en soit, excellent blog et je suis impatient de voir l'améliorer au fil du temps

27.04.2012 11:22:40

Teised Peeter Pärteliga seotud ettevõtmised:
CASHFLOW klubi
E-poed:
Kliko Ohutuse tuleohutuspood | Narmla Disain ehetepood
Telli endale RSS:

Teised Peeter Pärteliga seotud ettevõtmised:
CASHFLOW klubi
E-poed:
Kliko Ohutuse tuleohutuspood | Narmla Disain ehetepood

Tahad olla Eesti patrioot - maksa krediitkaardiga! (07.11.2008)

Comments

rene kirjutas:

Peeter kirjutas:

finantsmaailmast kirjutas:

Peeter kirjutas:

finantsmaailmast kirjutas:

Mikk kirjutas:

Peeter kirjutas:

spikker kirjutas:

Kristjan kirjutas:

Kristjan kirjutas:

Peeter kirjutas:

Evelyn kirjutas:

Peeter kirjutas:

Kristjan kirjutas:

Bfff kirjutas:

Peeter kirjutas:

abercrombie fitch paris kirjutas: