Olin viimased kolm pärva Tallinnast eemal Saaremaal EBSi välistudengitega, kes siin õpivad üks või kaks semestrit Erasmuse vahetusprogrammi raames.

Kahjuks pean tõdema, et see oli kohati ebameeldiv kogemus. Ma vist polegi kunagi sellisel sõna kõige halvemas tähenduses läbul osalenud varem. Aga igal halval asjal on oma head küljed....

Samal ajal kui enamus seltskonnast ennast pildituks jõi, lollusi tegi, osa ka klaase ja toole purustas... distantseerusin sellest, sest minu jaoks läks see üritus juba üsna varases faasis üle piiri... ja jälgisin kuidas toimuvad grupiprotsessid.

Mida siis märkasin ja täheldasin enda jaoks?



Grupp kogumina on loll - rumalam kui iga üksikisik eraldi. Tekib lambakarja efekt - üks, kes on niivõrd kuivõrd liider sel hetkel, teeb mingi lolluse ja ülejäänud grupp läheb mõtlematult kaasa...

Grupp survestab oma liikmeid sulanduma massi ja tegema lollusi - nägin seda kuidas tavapäraselt väga tagasihoidlik ja viisakas inimene sisuliselt pandi lollusi tegema ja seda sellega, et skandeeriti (korrati julgustavalt ja kõvasti) selle inimese nime nii kaua kuni ta mingi asjaga kaasa läks. Üksik grupi liige ei oska seda tähelepanu enamasti kuhugi ära juhtida endalt... tekib ühest küljest hea tunne, mind pannakse tähele, teisalt tekib sisemine soov heaks kiidetud saada, kuuluda gruppi - see kokku viibki inimest tegema asju, mida ta selgelt üksikisikuna kaalutledes kunagi ei teeks.

Mida järeldada?

Grupi ohjata on raske. Lastes korra omasoodu asjad liikuma pole seda võimalik, või tegelt on aga tohutute jõupingutustega, tagasi kontrolli alla saada. Selle väljasõidu korraldajad ei saanud selgelt grupi ohjamisega hakkama. Aga eks nad õpivad...

Teine asi, mida tähele panin: Prantsuse noortel, tudengitel, puudub kodune kasvatus või on see väga erinev sellest, millega oleme siin harjunud. Prantsuse noormehed olles avastanud, et nad domineerivad seltskonnas, asusid käituma väga vastikult... esiteks ignoreerides teisi grupis röökides pidevalt Prantsuse keelseid lollusi, teiseks lihtsalt laamendades igal võimalusel. Igasugune austustunne ümbritseva vastu tundus neil puuduvat.
Seevastu itaallased ja hispaanlased olid vägagi viisakad :-) Kuigi vahest siitpoolt vaadates paistab see kõik ühe Lõuna-Euroopana, on siiski tegemist väga erinevate kultuuride ja käitumisviisidega.