Uurin siin statistikat ühe ülikooli kodutöö jaoks ja leidsin mõned huvitavad arvud...
Meil on ca. 115 naist iga 100 mehe kohta. (allika juba suutsin ära kaotada)
15-74 aastastest meestest on kõrgharidus 16,5% ning naistest 20,2% (2005 aasta lõpu seisuga).

Seega meil on rohkem naisi kui mehi ja naised on kõrgemini haritud kui mehed.
Selleks vist ei peagi nii väga statistikat vaatama - piisab ülikoolis ringi vaatamisest... naisi on tõesti kõvasti rohkem.

Selline nähtus tekitab hulgaliselt probleeme... ütleme nii, et pereelule (perekondade tekkele) see küll kaasa ei aita...
Kindlasti on erandeid, kuid erinev haridustase tekitab komplikatsioone... nagu näiteks erineval tasemel sõnavara, mistõttu vähem haridust omandanud pool ei pruugi enam täpselt teisest aru saada (sest tema sõnavara on piiratum).

hmh... jõudsin ühe huvitava mõttekäiguni veel...
kui kõrgharitud mehi on vähem kui kõrgharitud naisi, siis kõrgharitud meeste järgi on nõudlus tööturul suurem kui kõrgharitud naiste järgi... (eeldades, et siin üldse võiks olla vajaduse kohapealt mingi tasakaal)... seega, võttes arvesse majanduse alustõed pakkumise / nõudluse suhte kohta... võikski ju olla õigustatud s.t. loomulik, et kõrgharitud meestele makstakse kõrgemat tasu kui kõrgharitud naistele (praktika tundub ka seda kinnitavat) ning siit omakorda võib ju ka näha põhjust miks kõrgharitud naised peavad ennast rohkem tõestama kui kõrgharitud mehed (kõrgharitud naisi on lihtsalt rohkem s.t. suurem arv tahab sama asja).

Läksin väga rappa oma mõttekäiguga? Kirjuta kommentaari oma arusaam neist seostest.