Viimasel ajal olen juba kuulnud mitmest juhtumist, kus noored (minuealised s.t. ca. 22) otsustavad kokku kolida ja niiöelda perekonna luua. Üks esimesi asju mida koos tegema hakatakse on ühine kulutamine. Nüüd on ju neil kaks sissetulekut. Esialgu jäävad elamiskulud samaks, mis üksi elades (maksta tuleb ühe korteri kulusid). Seega vist tundub neile, et raha jääb üle... mida siis selle rahaga teha?
Ühel juhul kuulsin, et noormees võttis korteri ostuks laenu ja neiu võttis tarbimislaenu, et osta sellesse korterisse mööbel. Halloo? Kaks inimest, kes on olnud koos lühikest aega, otsustavad teha sellise sammu. Nad on jätnud täielikult mõtlemata sellele, mis saab siis kui nende suhe end ammendab vms. ehk tekib soov eraldi teid mööda minna. Hetkel ollakse muidugi kindlad, et nii ei juhtu. Juriidilisest aspektist peaks sellisel juhul jääma kõik noormehele, sest kinnisasi kuulub talle ning vallasvara (mööbel) pole kusagil arvel. Mul on kahju sellest neiust - ta võib ju ära minna, kuid ilma asjadeta.
Teisel juhul kuulsin paarist, kes otsustas kohe ühe ühise kulutusena osta sülearvuti. Asi on väiksem, kuid raske on mõista kuidas saab sellist asja jagada... Lisaks tehti kompromiss (arvuti ei vasta täielikult ei ühe ega teise vajadustele) ja noormees ostis arvuti iseseisvalt ära ühise raha eest. Jällegi võimatu jagada seda asja.

Pean tõdema vaid üht - enamik inimesi suhtub oma finantsasjadesse kui teisejärgulistesse ning ei vaevugi oma samme läbi mõtlema.