Hõbe9ndal oktoobril kirjutas Mait: Peeter, miks ei ole Sinult ühtegi kommentaari käimasoleva finantsmürgli kohta?

Praegune finantsmürgel on kas 29nda aasta kordus või selle korduse eelmäng. Esimesel juhul on käivitunud 20 aastane väärtpaberite langustsükkel (võrreldes tegeliku rahaga s.t. kullaga on börsidel juba mõnda aega käinud langus...) nagu see olevat olnud 30ndatest 50ndateni.

Kogu see jama võib lõppeda ka hüperinflatsiooniga enamuses maailmast. Põhjuse selles, et praegu lisatakse süsteemi tohutult uut valuutat - sellest saab tuleneda vaid inflatsiooni kasv. Sama hulga reaalsete varade kohta on nüüd palju rohkem valuutat. Lähiajal seda lisatakse kindlasti veel, sest see "finantsmürgel" pole veel läbi. Muidugi on siin nagu iga asja puhul viivitus sündmuste vahel - valuuta lisamise ja asjade kallinemise vahele poes jääb mingi aeg, kui pikk ei tea.

Üsna kindel võib olla ka selles, et ettevõtetel tekib seoses tarbimise vähenemisega probleeme, mis viib koondamisteni, mis viib veelgi tarbimise vähenemiseni, mis veel suuremate koondamisteni... ühtlasi tekitab see paljudele inimestele probleeme laenude tagasimaksetega... eraisiku pankrotid on täiesti reaalsed. Kogu see jama tõstab laenude intresse veelgi... kinnisvara hinnad langevad edasi, sest laenu on raskem saada ja seetõttu on vaja rohkem kapitali ehk omaosalust - mida pole aga eriti kusagilt võtta.

Tundub piisavalt hirmus, et ennast liigutama hakata? Või näed hoopis võimalust?

Sest siin on suur võimalus.

Kuidas rikkamaks saada selle protsessi käigus?

Võtmesõnad on laen ja rahavoog. Kui on teada, et valuuta väärtus väheneb, siis on mõistlik seda laenata ja osta selle eest reaalset vara, et siis hiljem saada vastu oluliselt rohkem seda vahepeal odavamaks muutunud valuutat. Selleks, et laenata on vaja rahavoogu ehk keegi, loodetavasti mitte mina ise, peab selle laenu tagasi maksma. Laenu saamine on ehk tuttavam teema ja sellest ma hetkel ei peatu...

Rahavoogu on võimalik saada järgnevalt (mittetäielik nimekiri): kinnisvara väljaüürimisest; oma ettevõttest (läbi käibe ehk müügitegevuse); autoritasudest; patentide ja kaubamärkide välja litsenseerimiselt jne.

Täna on väga hea aeg näiteks oma ettevõtte asutamiseks - konkurents turul väheneb. Paljud "vanad" ettevõtted on planeerinud kasvu ja ei suuda uute oludega kohaneda... nad on ajanud oma püsikulud tihti nii suureks, et see ei saagi muu kui pankroti või tegevuse olulise vähendamisega lõppeda... tegevuse vähendamist tehakse aga tihti rumalalt... alustatakse müügiosakonnast ja turunduskulude vähendamisest - loogiline, et siis müük väheneb ja tuleb veelgi end koomale tõmmata. Uue alustava ettevõtjana on sul võimalus panustada kõvasti müüki (aega, kui raha pole) ja turundusse ning näha tulemusi... kuna "vanad" firmad teevad seda vähem, siis peaks edu tulema kiiremini kui näiteks aasta tagasi.

Edu oma ettevõtte asutamisel! Praegu on selleks parim aeg...

Lisa kommentaaridesse oma mõtteid kuidas sellest finantskrahhist võitjana välja tulla ja võitjana edasi liikuda!

Igaks juhuks lõppu siis ka lause, et tegemist on minu arusaamadega toimuvast ning reaalselt võib kõik ka teisiti olla :-/

Kus saada infot hõbeda kohta? (22.08.2008 13:46)

HõbeNeed kes osalesid eilsel minu CASHFLOW klubi üritusel kuulsid minu käest ühtteist hõbeda kohta... Igaks juhuks panen siia lingid, kust eile asju näitasin.

Kõigepealt hõbeda tehnilise analüüsi graafik (mida uuendatakse päeva / kahese hilinemisega):
http://www.kitco.com/charts/techcharts_silver.html

Eelnimetatud graafik on loodud andmete põhjal, mida saab The London Bullion Market Association kodulehelt: http://www.lbma.org.uk/
Sealt tuleks valida Statistics -> Silver Fixings, et näha kogu ajalugu. Jooksva päeva hinda uuendatakse kord igal tööpäeval kell 12 Londoni aja järgi ehk 14 siinse aja järgi.

Euroopa Liidus käsitletakse hõbedat toormaterjalina, mistõttu lisatakse hinnale käibemaks 18%. Seetõttu ei ole seda niivõrd lihtne osa kui kulda, mida saab näiteks Tavid'ist.

Siiski saab hõbedat osta suuremates kogustes K.A. Rasmussen AS ettevõttest. Sellisel juhul on mõistlik seda osta käibemaksukohuslasest ettevõttele, et saada käibemaks tagasi. Küsimärk jääb aga müügivõimaluste juurde... Ei Tavid ega K.A. Rasmussen ei osta hõbedat tagasi. Üks variant on muidugi seda kunagi seljakotis USAsse tassida ja seal müüa, sest seal on praktiliselt igas linnas olemas hõbeda ja kulla maaklerid. Müümine peaks olema võimalik ka Švetsis, Londonis ehk ka mujal... mina seda täpselt ei tea - pole uurinud.

Veel üks võimalus hõbeda hinna liikumisest osa saada on osta hõbeda indeksaktsiat, mille tähiseks on SLV. Lihtsaim viis seda osta on läbi LHV tehes sinna väärtpaberikonto. Kuid nagu eile öeldud ei pruugi see fond tegelikult omada füüsilist hõbedat - selle kohta saab lugeda ka Mike Maloney (Rich Dad Advisor) kodulehelt - http://goldsilver.com/beware.php
Mike Maloney ütleb seal: SLV on ainult kauplejatele, mitte investoritele! Sellega on mõeldud siis seda, et see sobib selleks kui tahta saada osa lühiajalistest hõbeda hinna liikumistest, kuid mitte alternatiivina pikaajalisele füüsilise hõbeda investeeringule.

Veel üks variant on hõbeda futuurid ja hõbeda futuuride optsioonid. Nende kohta peate aga ise uurima...

Ka on veel olemas sellised asjad nagu Pool Accounts - enne nendesse raha panemist tasub lugeda: http://www.butlerresearch.com/buyerbeware.html

Eile kirjutasin, et USA dollareid on täna ca. 20% rohkem kui aasta tagasi...

Otsustasin välja otsida samad andmed eurode kohta:

EUR M3

Allikas: Euroopa Keskpank [http://www.ecb.int/press/pr/stats/md/html/index.en.html]

See graafik näitab aastast eurode juurdekasvu kuude kaupa protsentides. Nagu näeme on ka eurode rahapakkumine ehk lihtsalt õhust juurde tekitamine kasvavas tempos. Veel mitte nii kiire kui USA dollarite puhul...

Sel aastal on kaks varianti, mida Euroopa Keskpank saab teha euro kursi vähendamiseks USA dollari suhtes:

1) langetada Euribori

2) suurendada eurode pakkumist ehk lasta ringlusse uusi eurosid suures koguses (seda kasvu näitabki käesolev graafik - ehk sellel/järgmisel aastal peaks sellel graafikul toimuma veel hüppeline kasv)

3) nii esimest kui teist

Selles valguses on BIG 8% hoiusepakkumine nõrk - euro (seega ka sellega seotud Eesti krooni) väärtus väheneb ca. 12% ja rohkem aastas!

Miks ma järeldan siit krooni / euro väärtuse vähenemist sellises tempos... see number pole päris õige, sest Euroopa keskpangad ja Euroopa Keskpank on tegelikult ka realiseerinud pidevalt euro tagatiseks olevaid varasid - seega tegelikult on euro väärtuse langus veelgi suurem kui graafikult näha:

Sama hulga varade kohta on rohkem valuutat väljastatud, mis muudab selle valuuta vähemväärtuslikumaks!

Olen juba kirjutanud mitmeid postitusi Keskpankade käitumisest, rahapakkumise suurendamisest (ehk siis kuidas ja miks lihtsalt raha juurde trükitakse).

Täna leidsin ka ühe hea graafiku...

See graafik näitab, et USA Keskpank trükib raha juurde järjest kiirenevas tempos ja täna on 20% rohkem USA dollareid kui aasta tagasi, kuid see tempo kasvab!!!

Graafiku ja selle juurde käiva jutu leiab: 

http://seekingalpha.com/article/72116-m3-money-supply-and-inflation-got-gold?source=yahoo 

Euriborist (09.04.2008 06:50)

Nagu rusikas silmaauku ehk Äripäevas on täna sama teema, millest eile kirjutasin Mõtisklus USA dollari teemal...

Ehk siis erinevad tegelased võtavad sõna ja räägivad kuidas Euribor langema hakkab sel aastal ehk Euroopa Keskpank hakkab eurot odavamaks muutma ehk suhteliselt hakkab ka USA dollar meie jaoks kallimaks muutuma. Laughing

Ehk siis heas positsioonid on need, kel on laenud võetud ning kaotavad need, kes säästavad.

Samas laenupakkumine ei pruugi suureneda, sest finantsmaailmas valitseb endiselt usaldamatus: keegi ei julge kellelegi eriti laenu anda kuna keegi ei tea kelle käes on veel katteta võlakirju (mille tagatiseks olnud USA eluasemelaenud on muutunud väärtusetuks). Tulemas on kindlasti veel suuri kahjumeid...

Kuid samas võib laenupakkumine ka oluliselt suureneda kui Euroopa Keskpank valib euro väärtuse vähendamiseks lasta ringlusesse suures koguses uusi eurosid... aga eks näeb - see variant võib kaasa tuua veel ühe lühiajalise kinnisvarabuumi Undecided

USA dollar on nüüdseks mõnda aega langenud...

Aga ma usun, et dollar hakkab uuesti tõusma.

Miks?

Tegelikult ma ei usu, et USA dollar tõusma hakkaks, kuid ma olen üsna kindel, euro hakkab samuti langema ja seetõttu kurss muutub nii, et meile tundub, et USA dollar muutub kallimaks.

Miks?

Pannes ennast hetkeks rahvusvahelise suurfirma finantsjuhi või juhtkona liikme kohale avaneb järgnev pilt:

  • USA on suur turg.
  • Euroopas (ja ka mujal Maailmas) toodetud asju on üha raskem müüa USAs.
  • Euroopas on tugevad ametiühingud, kes ka praegusel ajal soovivad palkade tõstmist... ehk tootmine läheb siin veel kallimaks.
  • Meil on võimalik toota ka USAs kohapeal...
  • USAs tootmine muutub järjest odavamaks langeva dollari tõttu.
  • USAs tasuks toota ka Euroopasse müümiseks...

Üsna loogiline otsus on: Vähendada tootmist Euroopas ning suurendada tootmist USAs.

Seega väheneb töökohtade arv Euroopas... näiteks Prantsusmaal, Saksamaal... Sellega kaasneb inimeste tulemine tänavatele ja nõudmised valitsuste aadressil midagi ette võtta. "Rohkem töökohti!" kõlab rahva nõudmine.

Saksamaa, Prantsusmaa valitsusjuhid tahavad loomulikult rahvale vastu tulla... küsides nõunikelt ja ettevõtjatelt, et miks töökohti vähendatakse, siis saavad nad üsna kiiresti vastuse: Euro on kallis. Selle järgneb valitsuste nõudmine Euroopa Keskpanga aadressil: "Nõuame odavamat eurot!"

Mingi hetk ei pea Euroopa Keskpanga inimesed enam survele vastu ja võtavad ette samme euro odavamaks muutmiseks USA dollari suhtes... selleks on palju võimalusi. Üks variant on suurendada euro pakkumist ehk lasta ringlusse uusi eurosid... kindlasti on ka muid võimalusi.

Seega olen veendunud, et lähimal ajal (selle või järgmise aasta sees juba) muutub euro oluliselt odavamaks (ja dollar paistab kallimana). See variant, et dollar tegelikult kallimaks muutuks reaalselt puudub - sellist tahet USA keskpangalt juba välja ei meelita.

Hõbedast... (05.04.2008 00:45)

Olen järginud hõbeda hinda mõned aastad nüüd...

Hõbedaga on lood imelikud... lihtsalt öeldes.

Füüsiline hõbe on otsakorral, kuid samal ajal hõbeda hind pole tõusnud oluliselt...

Näiteks GoldSilver.com lehelt võib lugeda:

SPECIAL ANNOUNCEMENT: Silver Eagles are once again available from the United States Mint! However due to the overwhelming demand we are only able to take orders for sealed mint cases (500 ounces each).

Mõni aeg tagasi oli seal ja paljude teiste hõbedamaaklerite juures kirjas, et üldse ei ole võimalik hõbemünte saada ehk lühidalt:

Out of stock.

Samal ajal aga on üsna hiljuti (eelmisel nädalal) hõbeda hind hoopis langes... suur küsimus on: MIKS?

Ja vastus on lihtne... paberhõbe ehk hõbeda väärtpaberite arv pole kuidagi piiratud. Täna pole reaalselt võimalik neid väärtpabereid reaalse hõbedaga katta - väärtpaberina on hõbedat ringluses enam kui reaalhõbedat olemas on....

Kuidas see on võimalik? Kuidas sellist asja lubatakse?

Sest tundub, et pole eriti palju inimesi, kes saaks aru, mis toimub... ja need kes saavad pole eriti huvitatud sellest rääkimast...

Massid topivad kõik ühte patta: kuld, hõbe... ja muud metallid. Suur viga!

Kuld ja hõbe on väga erinevad materjalid...

Kuld on ringluses. Hõbe kasutatakse ära.

Kulda kaevandataks. Hõbe on kaevandamisel leitav väheväärtuslik metall (võrreldes kullaga) - kõrvalprodukt.

Kulla varud Maailmas suurenevad. Hõbeda varud Maailmas vähenevad järjest suurema kiirusega.

Need on vaid mõned põhimõttelised ja suured erinevused...

Kuhu hõbe kaob?

Uurisin elektroonikutelt ja sain teada, et hõbeda ja tina sulamit kasutatakse iga elektroonilise seadme sees kuna hõbe on hea elektrijuht. Uurisin elektroonikutelt millega nad hõbeda asendaksid kui seda enam saada poleks - elektroonikud ei saanud küsimusest aru esimese hooga. Siis pakuti kulda?!? Mis on nende kahe hinnavahe? Hõbe maksab ca. 20 USD / unts, kuld maksab ca. 1000 USD / unts.

Minu jaoks on selge, et hõbeda (vähemalt füüsilise) hind peab oluliselt tõusma lähimas tulevikus... mis päeval täpselt seda ma muidugi ei tea... kuid varem või hiljem see juhtub. Lihtne majandusloogika ütleb, et kui nõudlus ületab pakkumise, siis hind tõuseb!

Lugesin Delfi artiklit "Haridusinimesed paluvad valitsusel raha alles jätta" ja selle kommentaare.

Kindlasti on ka mujal sõimu valitsuse aadressil ja süüdistusi, et nad justkui ei saa hakkama või põhjustavad praegusi majanduslikke probleeme... ja muidugi on kõrval kisa, et Ansip astugu tagasi jne jne

Valitsuse tagasiastumine ei aita! Ja see, mida näeme on alles algus... Jamad alles hakkavad tulema!

Miks ma selles nii kindel olen? Kes siis põhjustab praeguseid probleeme?

Vaadake oma rahakotti - seal olev raha pole millegagi tagatud ja seda trükitakse pidevalt juurde!

Täiendus: Eesti kroon on tagatud Euroga, mis pole millegagi tagatud ehk Eesti kroon pole millegagi tagatud.

USA keskpank on aastaid suurendanud rahapakkumist ligi 20% aastas ning ka Euroopa Keskpank on teinud sama s.t. suurendanud rahapakkumist ligi 20% aastas.

Mis tähendab rahapakkumise suurendamine?

Lihtsalt öeldes trükkisid nad raha juurde... tegelikult elektroonilist raha ehk isegi paberit polnud vaja trükkida vaid arvutisüsteemis muuta ringluses oleva raha arvu.

Kuidas ma saan aru, et USA keskpank või Euroopa keskpank jälle raha ringlusse juurde paneb?

Praktiliselt iga kord kui loed ajalehest, et mingi keskpank päästis ära mingi panga pankrotist (ja neid lugusid ilmub juba pea iga kuu), siis tegelikult vastav keskpank tekitas lihtsalt õhust uut raha ja laenas seda vastavale pangale sümboolse intressiga.

Mis sellega kaasneb?

Igaüks, kes ei teeni oma varalt vähemalt 25% tootlust pidevalt tegelikult kaotab. Tema vara väärtus väheneb kuigi rahalistes numbrites võib selle väärtus püsida.

Mida see tähendab hindadele?

See tähendab, et hinnad peaksid tõusma ka igal aastal ca 20%... kui need tõusevad vähem, siis on tegemist vaid teadmatusest tingitud viivitusega s.t. ettevõtjad ei tea, et raha väärtus on vahepeal niipalju vähenenud ja müüvad asju vana hinnaga. Kui lõpuks teada saavad, siis tõstavad hinda... enamasti saavad teada läbi oma kulude kasvu, kuid ka see toimub viivitusega.

Ja kus kogu see areng (et keskpangad tekitavad lihtsalt lambist uut raha) välja viib?

Minu eeskujud Robert T. Kiyosaki ja Donald Trump on välja öelnud, et see lõpeb hüperinflatsiooniga. Midagi sarnast, mis toimus Saksamaal enne Hitleri võimuletulekut - siis käidi poes käruga ning selles olnud raha eest sai osta ühe või kaks saia ning tavapärane oli, et käru varastati sult ära kui kuhugi vedelema jätsid, kuid raha ei tahtnud keegi.

Küsimuseks jääb - kas hüperinfaltsiooni tingimustes ilmuvad välja karismaatilised liidrid, kes pakuvad olukorra kontrolli alla saamiseks kõva käe poliitikat? ja kas rahvas valib neid? Nagu ajaloost teada, siis Hitler tuli võimule läbi demokraatlike valimiste...

Seega meie valitsusest ei sõltu eriti midagi hindade kasvu osas. Samuti ei sõltu see Eesti Pangast (kui nad just kulda ja hõbedat ei hakka Eesti krooni tagatiseks ostma). Meie rahaga seotud probleemide algallikas on USA keskpank (ja tollane USA president), kes aastal 1971 loobus USA dollari tagamisest kullaga... selle otsuse mõju hakkab avalduma tõsiselt alles nüüd... üle 30 aasta viivitust.

Leidsin järgneva lõigu raamatust "Võla impeerium" Bill Bonner ja Addison Wiggin, Eesti keeles ilmunud 2007, lk. 324:

Tõusvatel turgudel teie aktsiate väärtus tõuseb, langevatel kahaneb. Iga tehingu väärtust kahandavad maaklerid ja vahendajad. Kui panete oma raha avatud investeerimisfondi, riskifondi või tegutsete kutselise halduri kaudu, tuleb teil maksta täiendavaid lõivusid. Mõni vaeseke maksab börsimaakleritele ja halduritele, et need aitaksid raha fondide fondidesse paigutada... või isegi fondide fondide fondidesse. Selline investeerimisstiil garanteerib peaaegu alati kaotuse. Aeg töötab siis teie vastu, nagu mänguautomaatide juurde jäämine pärast võitu. Aja jooksul on teil garanteeritud teenitud kasumite loovutamine - kas siis järgmisel langeval turul või lihtsalt lõivudena ja muude tasudena.

Olen ise juba aastaid võtnud õppelaenu ja kasutanud seda erinevate investeeringute seemnerahana...
Samas olin ma unustanud, et õppelaenu intressidelt saab ka tulumaksu tagasi (eeldusel, et on teenitud maksustatavat tulu ja on millelt tagasi küsida). Seega õppelaenu reaalintress on veelgi väiksem, kui 5%.

Teeme läbi ühe näite:
2007/2008 õppeaastal saab õppelaenu kuni 25000 krooni.
Intress aastas: 1250 krooni
Tulumaksu saab tagasi: 263 krooni
Tegelik kulu: 987 krooni

Nüüd vaatame ringi ja et olla täitsa kindlad raha säilimises võib raha panna tähtajalisele hoiusele. Lisaks kõrgeimaile laenuintressile on BIGil ka kõrgeim hoiuse intress.
Oletame, et kavatseme veel vähemalt 3 aastat õppida... võtame arvutuse aluseks BIGi tähtajalise hoiuse intressi 3-aastasele perioodile summa kuni 100000 ja väljamakse ükskord aastas: 6,35% aastas (21.02.2008 seisuga).
Intressitulu aastas: 1588 krooni

Intressitulu - tegelik kulu = 601 krooni tulu aastas :-)

Raha tegemine võib hakata ka väikestest summadest...

Korrates seda sammu igal aastal läbi õpingute võib tulu muidugi mitmekordistuda...