Archives

You are currently viewing archive for February 2008
Teema: Ettevõtlus

Kunagi kasutasin ühel koolitusel järgneva sisuga slaidi näitamaks, miks tasub teha kulutusi läbi ettevõtte.

Maksud
Palju maksab 250 000 kroonine auto?
  • Füüsiline isik
    • Sotsiaalmaks: 107 218 krooni
      Tulumaks (21%): 66 456 krooni
      Töötuskindlustusmakse (tööandja):
      975 krooni
      Töötuskindlustusmakse (töötaja):
      1 949 krooni
      Kogumispensioni makse:
      6 498 krooni
  • Kokku: 433 096 krooni
  • Juriidiline isik
    • Käibemaks (18%) tagasi
      - 38 136 krooni
  • Kokku: 211 864 krooni
 Vahe: 433096-211864 =
221 232 krooni

 

Mitmed inimesed on soovinud selle näite peale alustada diskussiooni teemal, et riik maksustab füüsilisi isikuid ebaõiglaselt jne jne

Keda huvitab?!? Lugegem seadusandlust ja toimetagem sellisel viisil mida riik soosib. Selgelt on soositavam tegutseda juriidilise isikuna kui füüsilise isikuna ehk teenida passiivset tulu aktiivse asemel. Kui see on nii selge, siis miks nii vähesed inimesed seda silmas pidades tegutsevad???

 

Ettevõtte e-mailid Gmaili (23.02.2008 06:00)

Teema: Ettevõtlus

Google Apps nime all on Google pakkunud juba pikemat aega tasulist teenust ettevõtetele...
Teenuse sisuks on Gmail oma domeeni lõpuga (näiteks partel.ee lõpuga), Google Docs, Google Calendar jne kasutamisvõimalus.

Miks on Gmail hea?

Näiteks juba see, et postkastis on ruumi üle 6 GB... võimaldab pidada väga aktiivset suhtlust ja kõike seda ka alles hoida ning kiirelt otsida selle seast...

Aga miks ma sellest tegelikult üldse kirjutan?

Sest avastasin hiljaaegu, et see teenus on nüüd tasuta :-) 

Seega kui otsid oma ettevõttele usaldusväärset ja pidevalt töökorras olevat mailiteenust, siis on abiks vaadata Google vastavat lehte.

 

Teema: Ettevõtlus

Tuginedes taaskord Maksu- ja Tolliametile ning nende avaldatavale mediaanväljamaksele saamegi ülalolevat numbrit väita.

"2007. aasta viimase kolme kuu mediaanväljamakse oli 8917 krooni kuus, kogu aasta mediaanväljamakse oli 6898 krooni kuus ühe töötaja kohta."

Mediaanväljamakse saadakse nii, et pannakse järjekorda kõige vähem saanud kuni kõige rohkem saanud inimene ja võetakse sealt keskmiseks jääva inimese väljamakse ehk pooled inimesed saavad temast rohkem ning pooled inimesed temast vähem.

Nagu Maksu- ja Tolliameti infost näha, siis tegelik väljamakse kuus on veelgi väiksem kui nimetatud 6898 krooni, sest aasta viimases kvartalis on välja makstud rohkem raha (usun, et tegemist võib olla täiendavate jõulupreemiate või muu sellisega).

Seega SLÕhtulehe "eksperiment" ja ironiseerimine, et 5000 krooniga kuus ei saa ikka hakkama on... ...
Nagu näeme numbritest on 5000 kuni 6000 krooni kuus ikkagi reaalsus pea pooltele Eesti töötajatest.

Teema: Ettevõtlus
StrateegiadJärgnev jutt pole kellelegi soovituseks ehk siis mina ei võta mingit vastutust selle jälgimise / mittejälgimise eest.
Samas kirjutan nii nagu ise asjadest olen aru saanud ja mille järgi toimetan...

On kolm põhimõtteliselt erinevat arusaama / strateegiat:

Strateegia 1: hoida kõik äritegevused ühes juriidilises kehas, mis kuulub omanikule
Näide: Ettevõtja teeb osaühingu ning sellesama osaühingu alt asub tegutsema s.t. pakkuma teenuseid / müüma tooteid.

Strateegia 2: hoida äritegevused lahus ehk erinevates äriühingutes
Näide: Ettevõtja asutab mitu osaühingut, mis kõik kuuluvad talle eraisikuna.

Strateegia 3: hoida äritegevused lahus ehk erinevates äriühingutes, mis omakorda kuuluvad ühele äriühingule
Näide: Ettevõtja asutab ühe osaühingu, mis kuulub täielikult talle kui eraisikule. See osaühing ise ei tegele äritegevusega vaid ainult omab osalusi ettevõtetes, mis reaalselt midagi teevad...

Milline on õige? Milline on parim?

Sõltub lõppeesmärgist. Igal äril on algus ja ka lõpp. Kui äri ei lõppe, siis vahetub mingi hetk omanik.
Kui teame, et igal äril on lõpp, siis saab esitada küsimuse, mis saab lõpus?
Põhimõtteliselt pole siin palju variante... ettevõtte müük, ettevõtte pankrot, ettevõtte üleandmine pärijatele.

Nendest kolmest variandist jõuame tagajärgedeni... mis tulevad kaela maksude näol. 

Ettevõttest lahkumine läbi müügi

Strateegiate 1 ja 2 puhul tähendab see ettevõtja/omaniku jaoks isiliku tulu saamist, mis maksustatakse tulumaksuga (kui ettevõte on algusest peale üles ehitatud, siis praktiliselt kogu müügisumma ulatuses [maha võib arvata soetusmaksumuse]). Nende kahe strateegia puhul juhtub seega sisuliselt sama, mis Tiina Mõisaga mõned aastad tagasi, kust temast sai aasta suurim maksumaksja tänu Hansapanga osaluse müügile.

Strateegia 3 pakub aga palju enam võimalusi :-) Müües tegutseva ettevõtte ära laekub sellest raha sellele osaühingule, mis seda tegutsevat ettevõtet omab (ja mis omakorda kuulub ettevõtjale). Seega ettevõtja eraisikuna tulu ei saa ning seetõttu ei pea tasuma ka tulumaksu. Samuti ei pea tasuma tulumaksu omanikosaühing kuna vähemalt praegu ei ole Eestis ettevõtetel kohustust tulumaksu tasuda.

Mis siis teistmoodi olema hakkab, kui ettevõtte tulumaks tagasi tuleb?
Siiski jääb põhimõtteline erinevus: Strateegia 1 ja 2 puhul peab omanik maksma tulumaksu müügisummalt ning seejärel võib selle rahaga teha mis soovib. Strateegia 3 puhul saab ettevõtje teha enne niipalju kui suudab ärikõlbulikke kulutusi ja tasuda järelejäänud summalt tulumaksu.

Ettevõtte tegevuse lõpp läbi pankrotti

Strateegia 1 puhul on lõpp sõna otsese mõttes, sest ainus ettevõtja äriühing on pankrotis, kuigi selle võis põhjustada viga ühes tegevusvaldkonnas.

Strateegia 2 ja 3 puhul lõppeb tegevus vaid selles äriühingus, mille tegevus ebaõnnestus ning samas saab jätkata teiste tegevustega... Siin tuleb tähele panna, et strateegia 3 puhul ei tohiks omanikäriühing endale riske võtta, sest nii sattuksid ikkagi löögi alla ka kõik tema omanduses olevad ettevõtted ning see strateegia oleks sellisel juhul samaväärne strateegiaga 1.

Ettevõtte üleandmine pärijatele

Tegelikult jõuame siin tagasi küsimuse juurde: mis on eesmärk? Nüüd siis pärijate eesmärk. Kui nad soovivad müüa, siis tekivad samad tagajärjed nagu "Ettevõttest lahkumine läbi müügi" all kirjeldatud.

Üleminek ühelt strateegialt teisele

Praktikas on võimalik ka üle minna ühelt strateegialt teisele... seda saab teha läbi ühinemiste või jagunemiste. Samas siin on eriti oluline järgida kuidas need vormistada, sest maksutagajärjed võivad olla täiesti erinevad... Samuti tuleb teadvustada, et hilisem strateegia muutmine võib põhjustada tegutseva ettevõtte klientide ja tarnijate seas segadust...

Teine praktikas esinev probleem on omanduste ümbervormistamine vahetult enne müügitehingut eraisikult äriühingule. Tihti kaasneb sellise viimase hetke liigutusega tegelikult Maksu- ja Tolliameti sekkumine ning see tehing liigitatakse teeseldud tehinguks ning kohustatakse siiski ettevõtjat tasuma tulumaksu ning viiviseid... Seega strateegiate muutmiseks tuleb varuda piisavalt aega (mitmed aastad), et need oleksid loogiliselt läbi viidud ja ei tekitaks liigseid sekeldusi.

Kuidas siis ise toimetan?

Mulle kui eraisikule kuulub vaid üks äriühing (Peeter Pärtel OÜ). Sellele äriühingule kuuluvad osalused teistes ettevõtetes, mille tegevusse olen omanduse kaudu kaasatud ehk ma järgin selgelt strateegiat 3. Varem või hiljem kasvab mõni minu ettevõtmine piisavalt suureks, et seda saab müüa ja siis olen ma selleks valmis.

Kui teema on sinu jaoks aktuaalne võid vabalt ühendust võtta ning saame arutada sinu konkreetset olukorda ning koostada plaani strateegia muutmiseks... (kaasates vajadusel juristi).

Ja kontaktid siis ka kirja taas: Peeter Pärtel 56 458 673 peeter@sigma.ee