Archives

You are currently viewing archive for February 2008
Teema: Ettevõtlus

Kunagi kasutasin ühel koolitusel järgneva sisuga slaidi näitamaks, miks tasub teha kulutusi läbi ettevõtte.

Maksud
Palju maksab 250 000 kroonine auto?
  • Füüsiline isik
    • Sotsiaalmaks: 107 218 krooni
      Tulumaks (21%): 66 456 krooni
      Töötuskindlustusmakse (tööandja):
      975 krooni
      Töötuskindlustusmakse (töötaja):
      1 949 krooni
      Kogumispensioni makse:
      6 498 krooni
  • Kokku: 433 096 krooni
  • Juriidiline isik
    • Käibemaks (18%) tagasi
      - 38 136 krooni
  • Kokku: 211 864 krooni
 Vahe: 433096-211864 =
221 232 krooni

 

Mitmed inimesed on soovinud selle näite peale alustada diskussiooni teemal, et riik maksustab füüsilisi isikuid ebaõiglaselt jne jne

Keda huvitab?!? Lugegem seadusandlust ja toimetagem sellisel viisil mida riik soosib. Selgelt on soositavam tegutseda juriidilise isikuna kui füüsilise isikuna ehk teenida passiivset tulu aktiivse asemel. Kui see on nii selge, siis miks nii vähesed inimesed seda silmas pidades tegutsevad???

 

Teema: CASHFLOW

Cashflow EBSis 29.06.2007Minult on palju küsitud: mille poolest need mängud erinevad?

Mõlemad on olemas lauamängu ja arvutimänguna, kuid Cashflow 202 mängimiseks peab olemas olema ka Cashflow 101.

Robert T. Kiyosaki ise soovitab mängida Cashflow 101 mängu vähemalt 10 korda enne kui liikuda Cashflow 202 mängu juurde.

Mida sisaldab endas Cashflow 101?

Parim viis sellest teada saada on osaleda mõnel Eesti Cashflow Klubi üritusel. Selleks tuleks end registreerida aadressil http://red.sigma.ee

See on lauamäng, mis õpetab sulle finantsalaseid baasteadmisi. Esmapilgul sarnaneb ta Monopoly mänguga. Olemas on mängulaud, nupud ning täringud ja samuti ka raha. Lisandub aga mänguleht (A4 paber), kuhu tuleb mängu jooksul korrektselt kirja panna mängus soetatu ning kust saab teada ka oma sissetulekute ning kulude suurused. Neile kes on raamatupidamisega kokku puutunud tuleb see leht kindlasti tuttav ette, sest sel on lihtsustatud variant tulude-kulude aruandest ja bilansist. Põhiline mäng käib tegelikult just selle lisalehe peal...

Cashflow 101 on väga hea mäng saamaks tegelikult aru kuidas raamatupidamine toimib...

Mängus on kaks ringi: oravrattas (Rat Race) ja kiirtee (Fast Track). Esimene eesmärk mängus on välja saada oravrattast kiirteele ning teine eesmärk on omandada mängu alguses valitud unistus kiirteelt. Oravrattast saab välja siis kui passiivne tulu ületab igakuised kulud (oravrattas on kolm palgapäeva (Paycheck) ehk kolm kuud).

Selleks, et suurendada oravrattas oma passivset tulu tuleb teha erinevaid tehinguid. Võimalik on osta aktsiaid, fondiosakuid, eelisaktsiad, ettevõtteid, osalusi ettevõtetes, kinnisvara (alates ühest korterist kuni 60 korteriga majadeni). Samuti on võimalik kõiki neid müüa - selleks peab vastav võimalus olema kirjas turu (Market) kaardil. Aktsiad ja fondiosakud võimaldavad teenida kapitalikasvult ehk hinnakasvult. Eelisaktsiad, ettevõtted ja osalused neis ning eelkõige kinnisvara võimaldavad teenida passivset tulu.

Lisaks on mängus kohustus osta endale mittevajalikku nänni kui satutakse ruudule DooDad. Selleks mittevajalikuks asjaks võib olla väljas joodud cappuccino (10$) kuni paadini välja (18000$). Viimase puhul on võimalus tasuda järelmaksuga...

Mängu alguse juures veel peatudes: seal valib iga mängija endale kaardi algseisuga ehk elukutse. Mängukaardil on kirjas mängu alguse sisssetulek ja kulud ning varad ja kohustused. Kõigi elukutsete puhul on mängu alguses palju kulusid ja kohustusi ning minimaalne hulk vara (sääste 400-560$ olenevalt elukutsest).

Mida lisab juurde Cashflow 202? 

» Read More

See ilus päikesetõus... (26.02.2008 07:54)

Teema: Üldine

Otsustasin oma ajakava ümber keerata...

Selle asemel, et olla üleval 4ni öösel ja ärgata 12 ajal päevas, plaanin nüüd magama minna 9 ajal õhtul ja ärgata 5 ajal...

Kaks päeva on see õnnestunud... eks sellega on seotud terve rida väljakutseid, kuid asi on seda väärt :-)

Praegu just naudin päikesetõusu... ehk siis Lasnamäe majade vahelt tõusvat erekollast päikest Smile

Teema: Üldine

Palju õnne kõigile meie noore riigi 90nda sünnipäeva puhul.... 

Ettevõtte e-mailid Gmaili (23.02.2008 06:00)

Teema: Ettevõtlus

Google Apps nime all on Google pakkunud juba pikemat aega tasulist teenust ettevõtetele...
Teenuse sisuks on Gmail oma domeeni lõpuga (näiteks partel.ee lõpuga), Google Docs, Google Calendar jne kasutamisvõimalus.

Miks on Gmail hea?

Näiteks juba see, et postkastis on ruumi üle 6 GB... võimaldab pidada väga aktiivset suhtlust ja kõike seda ka alles hoida ning kiirelt otsida selle seast...

Aga miks ma sellest tegelikult üldse kirjutan?

Sest avastasin hiljaaegu, et see teenus on nüüd tasuta :-) 

Seega kui otsid oma ettevõttele usaldusväärset ja pidevalt töökorras olevat mailiteenust, siis on abiks vaadata Google vastavat lehte.

 

Teema: Ettevõtlus

Tuginedes taaskord Maksu- ja Tolliametile ning nende avaldatavale mediaanväljamaksele saamegi ülalolevat numbrit väita.

"2007. aasta viimase kolme kuu mediaanväljamakse oli 8917 krooni kuus, kogu aasta mediaanväljamakse oli 6898 krooni kuus ühe töötaja kohta."

Mediaanväljamakse saadakse nii, et pannakse järjekorda kõige vähem saanud kuni kõige rohkem saanud inimene ja võetakse sealt keskmiseks jääva inimese väljamakse ehk pooled inimesed saavad temast rohkem ning pooled inimesed temast vähem.

Nagu Maksu- ja Tolliameti infost näha, siis tegelik väljamakse kuus on veelgi väiksem kui nimetatud 6898 krooni, sest aasta viimases kvartalis on välja makstud rohkem raha (usun, et tegemist võib olla täiendavate jõulupreemiate või muu sellisega).

Seega SLÕhtulehe "eksperiment" ja ironiseerimine, et 5000 krooniga kuus ei saa ikka hakkama on... ...
Nagu näeme numbritest on 5000 kuni 6000 krooni kuus ikkagi reaalsus pea pooltele Eesti töötajatest.

Teema: Ettevõtlus
StrateegiadJärgnev jutt pole kellelegi soovituseks ehk siis mina ei võta mingit vastutust selle jälgimise / mittejälgimise eest.
Samas kirjutan nii nagu ise asjadest olen aru saanud ja mille järgi toimetan...

On kolm põhimõtteliselt erinevat arusaama / strateegiat:

Strateegia 1: hoida kõik äritegevused ühes juriidilises kehas, mis kuulub omanikule
Näide: Ettevõtja teeb osaühingu ning sellesama osaühingu alt asub tegutsema s.t. pakkuma teenuseid / müüma tooteid.

Strateegia 2: hoida äritegevused lahus ehk erinevates äriühingutes
Näide: Ettevõtja asutab mitu osaühingut, mis kõik kuuluvad talle eraisikuna.

Strateegia 3: hoida äritegevused lahus ehk erinevates äriühingutes, mis omakorda kuuluvad ühele äriühingule
Näide: Ettevõtja asutab ühe osaühingu, mis kuulub täielikult talle kui eraisikule. See osaühing ise ei tegele äritegevusega vaid ainult omab osalusi ettevõtetes, mis reaalselt midagi teevad...

Milline on õige? Milline on parim?

Sõltub lõppeesmärgist. Igal äril on algus ja ka lõpp. Kui äri ei lõppe, siis vahetub mingi hetk omanik.
Kui teame, et igal äril on lõpp, siis saab esitada küsimuse, mis saab lõpus?
Põhimõtteliselt pole siin palju variante... ettevõtte müük, ettevõtte pankrot, ettevõtte üleandmine pärijatele.

Nendest kolmest variandist jõuame tagajärgedeni... mis tulevad kaela maksude näol. 

Ettevõttest lahkumine läbi müügi

Strateegiate 1 ja 2 puhul tähendab see ettevõtja/omaniku jaoks isiliku tulu saamist, mis maksustatakse tulumaksuga (kui ettevõte on algusest peale üles ehitatud, siis praktiliselt kogu müügisumma ulatuses [maha võib arvata soetusmaksumuse]). Nende kahe strateegia puhul juhtub seega sisuliselt sama, mis Tiina Mõisaga mõned aastad tagasi, kust temast sai aasta suurim maksumaksja tänu Hansapanga osaluse müügile.

Strateegia 3 pakub aga palju enam võimalusi :-) Müües tegutseva ettevõtte ära laekub sellest raha sellele osaühingule, mis seda tegutsevat ettevõtet omab (ja mis omakorda kuulub ettevõtjale). Seega ettevõtja eraisikuna tulu ei saa ning seetõttu ei pea tasuma ka tulumaksu. Samuti ei pea tasuma tulumaksu omanikosaühing kuna vähemalt praegu ei ole Eestis ettevõtetel kohustust tulumaksu tasuda.

Mis siis teistmoodi olema hakkab, kui ettevõtte tulumaks tagasi tuleb?
Siiski jääb põhimõtteline erinevus: Strateegia 1 ja 2 puhul peab omanik maksma tulumaksu müügisummalt ning seejärel võib selle rahaga teha mis soovib. Strateegia 3 puhul saab ettevõtje teha enne niipalju kui suudab ärikõlbulikke kulutusi ja tasuda järelejäänud summalt tulumaksu.

Ettevõtte tegevuse lõpp läbi pankrotti

Strateegia 1 puhul on lõpp sõna otsese mõttes, sest ainus ettevõtja äriühing on pankrotis, kuigi selle võis põhjustada viga ühes tegevusvaldkonnas.

Strateegia 2 ja 3 puhul lõppeb tegevus vaid selles äriühingus, mille tegevus ebaõnnestus ning samas saab jätkata teiste tegevustega... Siin tuleb tähele panna, et strateegia 3 puhul ei tohiks omanikäriühing endale riske võtta, sest nii sattuksid ikkagi löögi alla ka kõik tema omanduses olevad ettevõtted ning see strateegia oleks sellisel juhul samaväärne strateegiaga 1.

Ettevõtte üleandmine pärijatele

Tegelikult jõuame siin tagasi küsimuse juurde: mis on eesmärk? Nüüd siis pärijate eesmärk. Kui nad soovivad müüa, siis tekivad samad tagajärjed nagu "Ettevõttest lahkumine läbi müügi" all kirjeldatud.

Üleminek ühelt strateegialt teisele

Praktikas on võimalik ka üle minna ühelt strateegialt teisele... seda saab teha läbi ühinemiste või jagunemiste. Samas siin on eriti oluline järgida kuidas need vormistada, sest maksutagajärjed võivad olla täiesti erinevad... Samuti tuleb teadvustada, et hilisem strateegia muutmine võib põhjustada tegutseva ettevõtte klientide ja tarnijate seas segadust...

Teine praktikas esinev probleem on omanduste ümbervormistamine vahetult enne müügitehingut eraisikult äriühingule. Tihti kaasneb sellise viimase hetke liigutusega tegelikult Maksu- ja Tolliameti sekkumine ning see tehing liigitatakse teeseldud tehinguks ning kohustatakse siiski ettevõtjat tasuma tulumaksu ning viiviseid... Seega strateegiate muutmiseks tuleb varuda piisavalt aega (mitmed aastad), et need oleksid loogiliselt läbi viidud ja ei tekitaks liigseid sekeldusi.

Kuidas siis ise toimetan?

Mulle kui eraisikule kuulub vaid üks äriühing (Peeter Pärtel OÜ). Sellele äriühingule kuuluvad osalused teistes ettevõtetes, mille tegevusse olen omanduse kaudu kaasatud ehk ma järgin selgelt strateegiat 3. Varem või hiljem kasvab mõni minu ettevõtmine piisavalt suureks, et seda saab müüa ja siis olen ma selleks valmis.

Kui teema on sinu jaoks aktuaalne võid vabalt ühendust võtta ning saame arutada sinu konkreetset olukorda ning koostada plaani strateegia muutmiseks... (kaasates vajadusel juristi).

Ja kontaktid siis ka kirja taas: Peeter Pärtel 56 458 673 peeter@sigma.ee

Olen ise juba aastaid võtnud õppelaenu ja kasutanud seda erinevate investeeringute seemnerahana...
Samas olin ma unustanud, et õppelaenu intressidelt saab ka tulumaksu tagasi (eeldusel, et on teenitud maksustatavat tulu ja on millelt tagasi küsida). Seega õppelaenu reaalintress on veelgi väiksem, kui 5%.

Teeme läbi ühe näite:
2007/2008 õppeaastal saab õppelaenu kuni 25000 krooni.
Intress aastas: 1250 krooni
Tulumaksu saab tagasi: 263 krooni
Tegelik kulu: 987 krooni

Nüüd vaatame ringi ja et olla täitsa kindlad raha säilimises võib raha panna tähtajalisele hoiusele. Lisaks kõrgeimaile laenuintressile on BIGil ka kõrgeim hoiuse intress.
Oletame, et kavatseme veel vähemalt 3 aastat õppida... võtame arvutuse aluseks BIGi tähtajalise hoiuse intressi 3-aastasele perioodile summa kuni 100000 ja väljamakse ükskord aastas: 6,35% aastas (21.02.2008 seisuga).
Intressitulu aastas: 1588 krooni

Intressitulu - tegelik kulu = 601 krooni tulu aastas :-)

Raha tegemine võib hakata ka väikestest summadest...

Korrates seda sammu igal aastal läbi õpingute võib tulu muidugi mitmekordistuda...

Suurimast veast aastal 2007 (01.02.2008 06:00)

Teema: Hoiatused
See postitus oli siin nädala algusest nime all "Ühest suurimast veast aastal 2007/2008". Kuna asjaolud nõuavad, siis täiendan ja muudan seda postitust põhjalikumaks. Selle loo juures on sügav õppetund ja ma tean, et enamik selle päeviku lugejatest hindab tohutult seda kui ma räägin lisaks edulugudele ka ebaõnnestumistest. Aga nüüd lugu ise...

Olen sellest veast põhimõtteliselt juba kirjutanud 2005 aastal pealkirjaga "Töö tegemine poole raha eest". Nüüd kordasin sama viga teises vormis...

Tookord kirjutasin, et kui teed kellelegi midagi sümboolse tasu eest (tahad aidata, vastu tulla), siis oodatakse sinult ikka täisraha eest teenust ning hilisemate probleemide korral samuti kiiret reageerimist nagu oleksid täisraha saanud. Samuti kirjutasin, et parem on siis juba tasuta tööd teha... saad vähemalt Äitah ja hiljem pöördutakse uuesti abi saamise sooviga samuti viisakalt sinu poole.

Nüüd kordasin sama viga aga oma koduga...
Kuna õppisin sügissemestril 2007 Tartus Tartu Ülikooli Majandusteaduskonnas ja üks vana tuttav otsis just uut elamist, siis tundus, et voila. Kaks probleemi korraga saab lahendatud... mina ei pea katma selle koha kommunaalmakseid ja tema saab soodsa hinnaga elamise. Tegime kokkuleppe, et tema katab korteriga seotud kulud ja saab enda käsutusse ühe toa.
[Viga 1: Kokkulepe ja sissekolimine toimusid kiirustades, mistõttu jäid detailid paika panemata.]

Mida mina arvasin, et kokku leppisin?
Tuttav maksab korteri kulude arved (korteriühistu, valve, internet) ning saab enda kasutusse täielikult ühe toa ning võib kasutada elutuba/kööki arvestusega, et kui viibin Tallinnas, siis ööbin elutoas diivanil. Kolmanda toa osas omaarust ütlesin, et kui on hädasti vaja midagi printida, siis võib seda seal teha (ja mõtlesin, et seega mitte enamat). Seega eeldasin, et tal pole eriti asju mida kööki panna ning et kolmandasse tuppa ta ei vii ühtegi oma asja.
Samuti eeldasin, et elab seal üksi ning ei korraldada üritusi/pidusid/kogunemisi (nimetage kuidas tahes).
Seega eesmärk oli, et mulle ei tekiks kulusid sellest korterist perioodil, mis viibin Tartus.

Kuidas tuttav asjast aru sai?
Arvete maksmise osas õnneks samamoodi :-)
Tubade kasutuse osas aga totaalselt erinevalt... nimelt, et kogu korter on vabalt talle kasutamiseks. Sellest tulenevalt olid muidagi ka tema asjad igas toas ning köögis oli oluliselt rohkem asju, kui eeldasin.
[Viga 2: Eeldada, et kokkamishuvilisel naisterahval on vähe köögivahendeid...]
Elas küll üksi :-) Sellest saime siis ikka ühtemoodi aru...
Pidude/kogunemiste osas aga saime jällegi erinevalt aru... usun, et see on seotud tubade kasutamise kokkuleppest erinevalt arusaamisega.... (eeldasin, et ta kasutab peamiselt ühte tuba ja sinna ei saa ju eriti kedagi kutsudagi... tema eeldas, et kogu korter on vabalt kasutamiseks ning elutuppa tõesti mahub palju inimesi).

Mis erinevatest arusaamadest tulenevalt juhtus?

» Read More